Yiɣi chaŋ yɛligu maŋamaŋa puuni

Charles Nokan

Diyila Dagbani Wikipedia
Charles Nokan
Tuma

Charles Zégoua Gbessi Nokan ( bɛ dɔɣi o la Silimin goli December biɛɣu pishi ni anii dali, yuuni 1936 – ka o kani Silimin goli November dahinyini dali, yuuni 2022) o nyɛla ŋun daa nyɛ Ivory karachi mini sasabira. O nyɛla ŋun daa pahi bɛ ni mi shabi ni Académie des sciences, des arts, des cultures d'Afrique et des diasporas africaines la zuɣu. Ŋuni n nyɛ ŋun daa deegi kpaŋmaŋ pini yuli daa booni Bernard Dadié national grand prize for literature la yuuni 2014.[1]

maŋmaŋa biɛhigu taarihi

[mali niŋ | mali mi di yibu sheena n-niŋ]

Nokan nyɛla bɛ ni dɔɣi so tiŋa yuli booni Yamoussoukro ni Silimin goli December bɛɣu pishi ni anii dali, yuuni 1936 ni, ka o ba nyɛ Kalou Konan.[2] O ni daa chaŋ o bibihi Shikoku naagi shikuru yuli booni Yamoussoukro mini Toumodi ni n naagi, [3] o nyɛla ŋun daa tuɣi o bikura shikuru la France tingban'ni .[4] O nyɛla ŋun chaŋ bikura shikuru yuli booni University of Poitiers n-ti pahi University of Paris, n daa deegi shɛhira gbaŋ din jendi bɔhimbu yaŋili yuli booni sociology mini doctorate din jendi philosophy. O nyɛla ŋun daa leegi purufɛsa n be shikuru yuli booni Université Félix Houphouët-Boigny be tiŋyuli booni Abidjan ni.

  • Le soleil noir point (yuuni 1962)
  • Les Malheurs de Tchakö (yuuni 1968)
  • Abraha Pokou, ou une grande Africaine; Suivi de : La Voix grave d'Ophimoï (yuuni 1970)
  • La traversée de la nuit dense ou les Travailleurs africains en France; suivi de Cris rouges (yuuni 1972)
  • Abraha Pokou et trois autres pièces (yuuni 1984)
  • Johoré (yuuni 2014)
  • Fako et sa conscience (yuuni 2015)

Yɛltɔɣataɣamalisi

[mali niŋ | mali mi di yibu sheena n-niŋ]
  • Les Petites rivières (yuuni 1983)
  • Cri (yuuni 1989)
  • Yah et Môni (quatrains) : suivi de: les odeurs de l'existence; le lavage de la vie; le testament (yuuni 2014)
  • Violent était le vent (yuuni 1966)
  • Abraha Pokou, ou une grande Africaine; Suivi de : La Voix grave d'Ophimoï (yuuni 1970)
  • Mon chemin débouche sur la grand-route (yuuni 1985)
  • Yassoi refusa l'orange mûre de Nianga (yuuni 2010)
  • Tout grand changement est un ouragan (yuuni 2012)
  • L'être, le désêtre et le non-être (yuuni 2000)
  • Tel que je suis

O kpaŋmaŋa pina nima

[mali niŋ | mali mi di yibu sheena n-niŋ]
  • Bernard Dadié national grand prize for literature (yuuni 2014)[1]
  • Grand Prix Kaïlcedra des lycées et collèges (yuuni 2015)[5]